• est
  • | eng
  • Filmiprogramm "Sürrealism - tegelikkuse sabotaaž" | K 19.11 Kell 18.00

    Mõistuseletulek, Man Ray. Emak-Bakia, Francois Levy-Kuentz

    Retour ' la raison, Man Ray. Emak-Bakia, Francois Levy-Kuentz |

    Loeng: Liina Siib
    Linn kui kuriteopaik

    Kunstnik Liina Siib kõneleb sürreaalse linnaruumi poeetikast. Linn kui ilmumiste ja kadumiste, surma, öiste varjude ja ebamääraste olevuste liikumispaik köitis Teise maailmasõja eel eriti fotograafide meeli. Linnaruumis valitsevad füüsiliselt lähedased, kuid vaimu terroriseerivad objektid, mida kunstnikud kasutavad kujunditevaheliste loogiliste seoste nihestamiseks. 

    Mõistuseletulek (Retour ' la raison)
    1923. 3 min, formaat 35 mm
    Režissöör ja stsenarist: Man Ray
    Osades: Kiki (alastifguur)

    Man Ray esimene, eelkõige dada liikumisega seostatav filmieksperiment valmis õige pea pärast Pariisi saabumist. Filmiminiatuur kujutab endast üllatavate ja väljendusrikaste kujutiste jada. Kunstnik on filmis kasutanud oma leiutatud tehnikas loodud fotode, nn rayograafide e fotogrammide võttestikku. Selle tehnika puhul on objekt paigutatud valguse ja valgustundliku materjaliga kaetud filmilindi vahele ning erineb seetõttu traditsioonilisest fotograafiast, mille puhul filmilindile jäädvustatakse objektilt peegelduv valgus. Antud linateoses püüdis Ray kanda fotodes kasutatud tehnikat üle filmilindile. Ta puistas filmiribale soola ja pipart, asetas lindid üksteise peale, valgustas neid mõne sekundi ja ilmutas seejärel filmi. Visuaalne tulemus meenutab kummalisi psühhedeelseid hallutsinatsioone. Filmi mõjuvuse suurendamiseks lisas kunstnik teisigi pildiridu ‒ laadaplatsi valguspeegeldusi, oma varjuga tantsiva paberist auto kujutise. Filmi viimaseid sekundeid täidavad omaaegse tuntud Montparnasse?i modelli Kiki valgustriipudega kaetud alasti kehast filmitud kaadrid.

    Film linastus esmakordselt 6. juulil 1923. aastal ning pälvis publiku meelepaha arvatavasti peamiselt seetõttu, et filmilint etenduse jooksul kaks korda katkes.

    Man Ray. Emak-Bakia
    1926. 18 min, formaat ? 35 mm
    Režissöör: Man Ray
    Stsenaarium: Man Ray
    Kaamera: Man Ray
    Osades: Kiki, Jacques Rigaut

    Man Ray 1920. aastail vändatud üksikutest filmidest läheneb ?Emak-Bakia? kõige enam dadast mõjutatud sürrealismile. Ka tekitab see ehk kõige enam hämmeldust, sest siin näeme tunduvalt rohkem omapäraseid abstraktseid kujundeid kui kunstniku hilisemates filmides. Seetõttu kuulub film kokku kunstniku varase eksperimentaalfilmiga "Mõistusetulek" aastast 1923.

    Filmi salapärane pealkiri olevat tuletatud baskikeelsest väljendist, mida võiks tõlkida sõnadega "Ära tüüta mind". Nagu kogu sürrealistlikus kunstis tegeldakse ka siin unenägude ja ihadega. Freudi ideede toel uurisid sürrealistid kuidas vabastada inimene ratsionaalse mõtlemise kontrollist. Ray filmid on tugeva seksuaalse alatooniga ja tulvil ähmast unenäolisust.

    "Emak-Bakia't" võib kirjeldada kui naise ihadest kõnelevat unelust, kus tegelikud seksuaalsed kogemused transformeeritakse abstraktsete mõtete ja kujutluste mülkaks. Meie ees avaneb üheaegselt naise tegelik ja unenäoelu, mis on omavahel lootusetult läbi põimunud ja teineteisest sõltuvuses. Kunstnik näib osutavat asjaolule, et inimese kehaliste naudingute ja vaimse maailma kokkukõlasid on lootusetu ratsionaalselt selgitada.

    Francois Levy-Kuentz
    Man Ray, 2 bis rue F�rou
    1989. 23 min, DVD
    Film Man Ray ateljeest.