• est
  • | eng
  • K 07.02 Kell 18.00

    Richard Hamilton - Slip it To Me

    Richard Hamilton - Slip it To Me |

    Režissöör: Jörg & Ralf Raimo Jung

    Riik: Saksamaa

    Aasta: 2003

    Kestus: 43'

    Keel: Inglise keeles, eestikeelsed subtiitrid

    Portreefilm Briti popkunsti isast Richard Hamiltonist. Kunstnik räägib oma loomingust, avades mitmete kuulsate teoste pea sama legendaarseid taustu. Kunstiajaloolist perspektiivi Hamiltoni loole pakub oma kommentaaridega Marco Livingstone. Juttu on nii popkunsti sünnist ja selle erinevustest USA-s ja Suurbritannias, Hamiltoni kunstnikupositsioonist ning meetodist, tema suhetest erinevate kuulsate ja vähem kuulsate kaasaegsetega. Loomulikult peatutakse põhjalikult kunstniku ja kogu popkunsti brändiks jäänud teosel "Just What is it that Makes Today's Homes so Different, so Appealing" ("Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks", kollaaž, 1956), ja näitusel "This is Tomorrow", mille jaoks teos valmis.
    Richard Hamilton sündis 24. veebruaril 1922 Londoni töölisperekonnas ning alustas kunstiõpingutega väga varakult, olles küll peagi sunnitud oma oskusi rakendama hoopis joonestajana sõjatööstuses. Akadeemiline kunstihariduski jäi Hamiltonil pooleli, seda ametlikult põhjusel, et ta "ei omanda õpetatut". Vähest omandatut rakendas noor mässaja aga peagi õpetajapositsioonis erinevates kunstikoolides ning kujundajana ICA näitustel. Hamilton oli Briti popkunsti pioneer olles viljelenud poppi aastaid enne selle ametlikku sündi. Tema ümbritsevaga aktiivselt suhestuv, intellektuaalne žanri- ja erialapiire ületav kunstnikupositsioon ei saanudki toota muud kui kriitilist, analüüsivat, samas poppi, glamuurset ja seksikat pilti uuest, moodsast, sõjahaavadest toibuvast igapäevaelust. Hamiltoni looming ei piirdu siiski legendaarse popiperioodiga, ta on tuntud nii murrangulise graafikuna, maalikunstniku kui hulgistemeistrina. Hamilton tegutses kunstielus aktiivselt veel kuni 1990-ndate keskpaigani, piirdudes hiljem eelkõige oma retrospektiivnäituste kujundamisega. 1993. aastal esindas Hamilton Suurbritanniat Veneetsia Biennaalil ning võitis Kuldlõvi. Nagu võib näha ka filmist, on eaka kunstniku suhe ümbritsevaga jäänud tänaseni samaks – intelligentseks ja irooniliseks.