• est
  • | eng
  • Filmiprogramm "Sürrealism - tegelikkuse sabotaaž" | K 12.11 Kell 18.00

    Vaheaeg, Mehhaaniline ballett

    Entr'acte, Le Ballet mecanique |

    Loeng: Tiina Abel
    Ihaldatud asjad
    Kunstiteadlane Tiina Abel kõneleb sürrealistlikest objektidest. Traditsioonilise skulptuurikäsitluse vastu võideldes ühendasid sürrealistid omavahel reaalse maailma asjade heterogeenseid elemente. Uutel objektidel polnud kuigivõrd tegemist esteetikaga, küll aga fantaasiaga, sest nende tähendus sõltub täielikult indiviidi sisemaailmas toimuvast.  

    Rene Clair. "Vaheaeg"
    (Entr'acte). 1924. 22 min, formaat ? 35 mm
    Re?issöör: Rene Clair
    Stsenaarium: Francis Picabia, Rene Clair
    Operaator: Jimmy Berliet
    Muusika: Henri Sauguet
    Osades: Jean Börlin, Inge Fr?ss, Francis Picabia, Marcel Duchamp, Man Ray. Darius Milhaud, Eric Satie, Mamy
    Kaks meest lähevad suurtüki juurde ja tulistavad. Lasketiiru märklauaks olevad nukud kõiguvad tuules. Tantsiv baleriin muutub imelikuks habemega meheks. Mehed mängivad katuseterrassil malet. Aeglaselt liikuva matuserongkäigu lõpus veab kaamel kirstu. Mida see kõik peaks tähendama?

    Režissöör Rene Clair lõi kõnealuse filmi selleks, et täita Francis Picabia balletti "Hingetõmme"("Rel?che") kahe vaatuse vahelist vaheaega. Ballett etendus 1924. aastal Theatre des Champs-Elysees's. Kui balleti esietendus planeeritud kuupäeval ühe peategelase haigestumise tõttu ära jäi, olevat publik raevu sattunud, sest Picabia teosest loodeti jalustrabavat dadaistlikku lööginumbrit. Legend kõneleb sellestki, et Picabia kirjutanud filmi kokkuvõtte Pariisi kuulsa restorani ?Maxim?s? märkmepaberi lehele. Rene Clair võttis selle visandi vändatava filmi aluseks, lisades sinna mõned improvisatsioonid. Filmi muusika komponeeris filmi loojate mõttekaaslane, helilooja-avangardist Eric Satie, kes ka ise koos Francis Picabia ja sürrealistist fotograafi Man Ray?ga filmis esineb.

    "Vaheaeg" on sürrealistlik kujundite voog, mille hulgas on nii vaatajat võluvaid kui häirivaid motiive. Clair on ellu äratanud elutud objektid ning nihutanud harjumuspäraseid ettekujutusi mh ühest kõige pühamast rituaalist ‒ matuserongkäigust.

    Kõnealune film, nagu kogu sürrealistlik kunst, annab võimaluse väga erinevateks tõlgendusteks. Kuigi filmi vaatamisel ja mõistmisel mängib ootuspäraselt kaasa igaühe isiklik kogemuste pagas, tundub linateoses domineerivat surma, surelikkuse ja tehnoloogiaajastu tõtlikkuse teema. Üks levinud tõlgendusi näeb filmis pilget inimese püüdluste aadressil tulla toime paratamatusega, et inimelu on dramaatiliselt lühike. Progressiuimas inimesel tuleb joosta üha kiiremini, et täita lühikest elamiseks antud aega uute elamuste ja tegevustega. Võimalik, et filmi pealkiri "Vaheaeg?"osutabki elule kui igaviku hoovusest väljarebitud hetkele.


    Fernand Leger. Mehhaaniline ballett
    (Le Ballet mecanique). 1924. 12 min, formaat ? 35 mm
    Autor: Fernand Leger, Dudley Murphy

    "Mehhaaniline ballett" on maalikunstniku ja graafiku Fernand Leger ainus koostöös Dudley Murphy'ga valminud film. Leger loomingut iseloomustab legendaarne sünteesimisvõime. Kunstnik suutis integreerida ja arendada erinevate radikaalsete kunstiliikumiste ‒ kubismi, futurismi, orfismi, purismi ja sürrealismi ideid üpriski jõulisel ja isikupärasel moel. Ta esteetilise seedetrakti vastupidavus aitas alla neelata erinevaid mõjutusi, kuid jääda seejuures iseseisvaks ja püsivalt heas loomingulises vormis olevaks kunstnikuks.

    Kirjeldatud sünteesi vaimu on tunda ka kõnealuses eksperimentaalse kino ajalukku kuuluvas linateoses. Filmi teemaks on kaasaegsete kunstnike kiindumus masinate maailma ning sellega kaasnenud pettumine teaduse ja tehnoloogia saavutustes. Ekraanil libisevad meie silme eest mööda ?tantsuhoos? lennukipropellerid, elektrikellad, visplid, lehtrid, vaskpotid ja potikaaned. Liigutuste seeriaid korrates peegeldavad elutud esemed kõnekalt argielu rutiinset rütmi. Filmile komponeeris originaalmuusika ameerika helilooja George Antheil, kuid kaks kunstiteost monteeriti esmakordselt kokku alles 1990. aastal.