Ainulaadne portree Rootsi ühest tuntumast, ent mõistatuslikumast arhitektist Sigurd Lewerentzist (1885–1975).

„Lewerentzi jumalik pimedus“ on ainulaadne portree Rootsi ühest tuntumast, ent mõistatuslikumast arhitektist Sigurd Lewerentzist (1885–1975), kelle looming resoneerib ning inspireerib tänaseni. Ta arhitektuursest luulest õhkub väärikust, tema loodud pühades ruumides (kalmistud, maastikud, kabelid, hauad) valitseb tasakaal intiimsuse, keerukuse, suurejoonelise žesti, rituaalse ja sümboolse vormi vahel, ta looming avab ruumide pimeduses peituva kujutlusvõime.
Lewerentzi tähelepanu detailidele ja huvi materjalide (just telliskivi) ainelisuse vastu, olid imetlusväärsed. Ta rõhutas pigem tellise otseselt kogetavat olemust – suurust, värvi ja tekstuuri – kui abstraktsemaid konstruktiivseid omadusi.
Lewerentzi karjäär sai alguse koostöös Gunnar Asplundiga projekteeritud Skogskyrkogårdeni (1915–1940) ehk Stockholmi Metsakalmistu konkursi võidust. Kalmistu on silmapaistev näide sellest, kuidas 20. sajandi arhitektuur ja kujundatud maastik sulavad ühte, kus kabelid ja hauad on delikaatselt paigutatud küngaste ja puude maastikku. Stockholmi Metsakalmistu on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Teised suuremad projektid Lewerentzisti loomingus on Malmö Opera (1933–1944), Malmö idakalmistu (1916–1973), Püha Markuse kirik Björkhagenis (1960) ja Püha Peetruse kirik Klippanis (1966), aga ka villad.

Dokumentaalfilm tugineb peamiselt seni avastamata heli- ja videosalvestistele, mille tegi tema lähedane koostööpartner ja sõber arhitekt Bernt Nyberg Lewerentzi elu lõpus. Film heidab valgust eluajal avalikest intervjuudest ja filmimisest keeldunud Sigurd Lewerentzi mõtetele, olemusele ja loomingule.
Režissöör Sven Blume läheneb Lewerentzile nii nagu oma eelmises poeetilises filmis vanaisast „Ilu kõverad jooned – minu vanaisa ja arhitekt Carl Nyrén („Crooked Lines of Beauty – my Grandfather the Architect Carl Nyrén“ (2021).