Harukordne dokumentaal leedu-ameerika filmitegijast, luuletajast, kunstnikust, kriitikust, arhivaarist ja Ameerika avangardfilmi ristiisaks kutsutud Jonas Mekasest (1922‒2019), kelle teened ja panus filmikunsti mõtestamisse, populariseerimisse, levitamisse, kogumisse ja säilitamisse on hindamatu.

Pärast saabumist New Yorki ja 16 mm amatöörfilmikaamera ostmist 1949. aastal hakkas Mekas lühikeste hetkedena jäädvustama oma igapäevaelu, ja nii seitsekümmend aastat järjest. Need n-ö päevikud, milles on tunda eemalolekut, nukrust ja poeesiat, muutusid avangardfilmiajaloo oluliseks osaks, mälumaastikeks, mis hõlmavad rikkalikult kaadreid ka tollasest filmi- ja kultuurielust laiemalt. Nooruspõlve purustanud ajalugu jäi aga hõljuvaks taagaks ja igatsus koduküla järele melanhoolseks varjuks elu lõpuni.

Filmi autor toob välja Mekase elu märgilised hetked. Ta ehitab filmi üles, andes dokumentaalile tõelise südamerütmi Mekase filmiklippide ja Jarmuschi, Watersi, Scorsese, Warholi, Ginsbergi jt kommentaaride põimimisega.

Empaatiline ja tunnetuslik lugu mehest, kes kuulutas elu lõpuni avangardfilmi evangeeliumi ja poeesiat, kes võitles teiste loomingu eest rohkem kui enda oma eest, kes kandis sisimas minevikumälestusi, kuid mõtles tulevikule, kes ei pidanud lugu kuulsusest, vaid hetkes tabatud pilguheidust ilule paradiisis.

Filmiõhtu juhatab sisse filmirežissöör Marko Raat.