Külma sõja haripunktis otsustab Ameerika valitsus võidelda kommunismi vastu kultuuriga. Samas on ka aeg nihutada maailma kaasaegse kunsti keskus Euroopast Ameerikasse. Võitluses avangardi domineerimise eest on arsenali lisandunud uus relv: popkunst.

Ideaalseks sündmuseks osutub Veneetsia biennaal, maailma mõjukaim kunstinäitus ja aastaks saab 1964. Alice Denney, Washingtoni insaider ja Kennedyte sõber, soovitab idee teostamiseks ambitsioonikat kuraatorit Alan Solomoni, kes on tuntud oma hea vaistu poolest uute kunstisuundumuste äratundmisel. Koos New Yorgi mõjuka galeristi ja kunstikaupmehe Leo Castelliga seavad nad eesmärgiks teha Robert Rauschenbergist esimene ameeriklane, kes võidab kunstimaailma olulisima auhinna, Veneetsia kunstibiennaali grand prix’. Kõike mängu pannes on Ameerika väljapaneku korraldajate risk siiski üsna suur, sest Rauschenbergi poolt tänavaprügi ja leidobjektide kasutamine maalidel ning popkunsti tööd pole veel leidnud üleüldist heakskiitu maailmas, kuid samas just sel ajahetkel on tema loomingus potentsiaali pimestada.

Põnevikuna lahtirulluv dokumentaal heidab valgust toimunule. Mida peab aga tundma kunstnik?

Kuna 2024. aastal toimub taas Veneetsia kunstibiennaal, valmis film just õigeks ajaks, Rauschenbergile grand prix’ omistamise kuuekümnendaks aastapäevaks ning kunstniku sajanda sünniaastapäeva tähistamiseks 2025. aastal.

Režissöör Amei Wallach on premeeritud kunstikriitik ja filmitegija, kellelt Kumu Dokumentaal on näidanud suurepärast persoonilugu „Louise Bourgeois: ämblik, armsam ja mandariin“ (2008).

Filmiõhtu juhatab sisse kunstiteadlane Maria-Kristiina Soomre.