Esimest korda on see Natsi-Saksamaa suurejoonelisemaid ehitisi filmi peategelane.

Ühed imetlevad seda modernistlikkuse, ratsionalistlikkuse ja monumentaalsuse pärast. Teised vihkavad, sest see on seotud sünge minevikuga.

Prora, ka Rügeni kolossiks nimetatud 4,5 kilomeetri pikkune puhkekeskus – pikimaid hooneid maailmas – tekitab siiani lahkarvamusi.

Oma filmis „Prora” (Inside Prora), mis linastub kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas, mõtiskleb Saksa režissöör Nico Weber selle Natsi-Saksamaa arhitektuuri ühe mastaapsema näite – natsipartei Nürnbergi paraadkompleksi kõrval – tähenduse üle.

Film avab Prora ajaloolisi, arhitektuurilisi ja psühholoogilisi kihistusi, viitab seostele Mussolini ajastu ja New Yorgi pilvelõhkujatega. See on lugu suurtest ideedest, mis kujundasid 20. sajandi Euroopa saatust – hoonest, mis on üle elanud natsismi, sotsialismi ja elab ilmselt üle ka kapitalismi.

„On raske leida suuremat sümbolit, mis võtaks kokku Saksamaa viimase sajandi tormilise ajaloo,” on öelnud filmi autor ise.

Aastatel 1936–1939 ligemale 20 000 puhkajale ehitatud kompleks, kus keegi pole päevagi puhanud, oli pärast sõda kasutuses Ida-Saksa armee kasarmuna, pärast Saksamaa taasühinemist seisis aga tükk aega hüljatuna. Nüüdseks on sinna rajatud veekeskusi, hotelle ja kortereid, ent osa kompleksist ootab jätkuvalt renoveerimist.

Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt.

Filmiõhtu toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Seansile pääseb ainult COVID-tõendi esitamisel. Mask on kohustuslik.

Kultuuriteemaliste filmide sarja „Kumu dokumentaal” korraldavad Kumu ja PÖFF. Sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii.

„Prora” treilerit vaata siit.