Vähe on moodsaid kunstnikke, kes oleks ennast nõnda järjekindlalt maalinud nagu Lucian Freud.

Tema autoportreed on pärit aastatest 1939–2003 – alles on neid üle 50, mis olid esmakordselt kõik korraga väljas viis aastat tagasi Londoni kuninglikus akadeemias toimunud ülevaatenäitusel.

Just see populaarne väljapanek sai aluseks eluloofilmile „Lucian Freud. Autoportree”, mis jõuab nüüd ekraanile ka Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas.

Dokumentalist David Bickerstaff käsitleb selles üheks 20. sajandi väljapaistvamaks portretistiks arvatud Briti kunstniku elu ja loomingut – autoportreede kaudu avanevad tema kunstilised otsingud ja emotsionaalsed seisundid, aga ka vananemise protsess ja eneseesitluse muutumine ajas.

Paraadportreesid Sigmund Freudi lapselaps oma eluajal (1922–2011) ei maalinud ega järginud ta ka klassikalisi iluideaale: tema lähenemist on nimetatud lihalikuks, portreteeritavate suhtes kriipivalt ausaks, isegi kliiniliseks. Skandaalselt kuulus on kuninganna Elizabethi II portree, mille Freud maalis 2001. aastal ja kust puudub igasugune majesteetlikkus, kui krooni mitte arvestada.

Seanss leiab aset kolmapäeval, 12. märtsil kell 18 Kumu auditooriumis.

Sissepääs prii.

Linastus kuulub kultuuriteemaliste filmide sarja „Kumu dokumentaal”, mida korraldavad Kumu ja PÖFF.

Repro: Lucian Freud, „Mehe pea (autoportree)", 1963, Whitworth Art Gallery, The University of Manchester. © The Lucian Freud Archive, Bridgeman Images