„Mõned arvavad, et väike tüdruk räägib siis, kui kana kuseb. Aga mina ütlen: „Käige p… – see on orjus!”.”

Just sellise avaldusega alustas 1977. aastal oma kriiskavat laulu „Oh Bondage Up Yours!” Poly Styrene, Briti punkansambli X-Ray Spex värvika nimega (sõnast „polüstüreen”) värvikas solist, keda nüüd nimetatakse pungiikooniks.

Olles esimesi mittevalgeid naisi laiemat tähelepanu pälvinud Briti rokkbändide eesotsas, laulis Poly Styrene (1957–2011) kõigest, mis teda ühiskonnas häiris, naiste objektistamisest misogüüniani ja tarbimishullusest rassismini.

Portreefilmis „Poly Styrene. Ma olen klišee” (Poly Styrene: I Am a Cliché), mis jõuab ekraanile kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas, jutustab laulja tütar Celeste Bell avameelselt oma deemonitest vaevatud ema loo, täis ootamatuid muundumisi.

„Kaasahaarav ja väärtuslik,” kirjutas ajaleht The Guardian esilinastuse järel, võttes ühtlasi kokku Poly Styrene´i tähenduse: „Kes veel oleks 1970ndate lõpu Suurbritannias andnud sõna sellele äärmiselt andekale segaverelisele töölisklassi naisele? Press? Televisioon? Teater? Muidugi mitte – selleks sai olla ainult punk, mida Poly Styrene aitas defineerida ja elavdada.”

Film võitis 2021. aasta parima dokumentaalfilmi kategoorias maineka Briti sõltumatu filmiauhinna.

Kolmapäeval, 19. jaanuaril kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse punkkultuuri uurija ja etnoloog Aimar Ventsel.

Seansile pääseb ainult COVID-tõendi esitamisel. Mask on kohustuslik.

Kultuuriteemaliste filmide sarja „Kumu dokumentaal” korraldavad Kumu ja PÖFF. Sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii.

„Poly Styrene. Ma olen klišee” treiler.