Kas me saaksime elada väljaspool Maad? Miks ei ole kängurud kõigi lemmikud? Mida avastasid teadlased 180 meetri sügavuselt jääkilbi seest?

Vastuse neile küsimustele saate alates 7. septembrist, kui Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari avab uue hooaja.

Kuni 9. novembrini linastub iga nädal Kumu auditooriumis tasuta üks tõsielufilm, mis käsitleb mõnd kultuuri-, keskkonna- ja elustiilinähtust või tuntud kultuuritegelase loomingut ja mille juhatab sisse oma ala ekspert.

Hooaeg algab taanlase Rasmus Dineseni filmiga „Looduslikult põhjamaine” (Nordic by Nature – Michelin Stars), mis heidab pilgu ühe väga erilise söögikoha köögipoolele – kuni eelmise aastani Fääri saartel tegutsenud ja nüüd ajutiselt Gröönimaale kolinud KOKS on maailma põhjapoolseim Michelini restoran.

Aastal 1991 vapustas üldsust ebatavaline eksperiment: kaheksa inimest sulgus kaheks aastaks Maa ökosüsteemi kopeerivasse mudelmaailma, mis oli ehitatud Arizona kõrbesse – eesmärk oli katsetada elu võimalikkust väljaspool koduplaneeti. Millega see avantüür lõppes ja mida sellest tagantjärele arvatakse, näitab oma filmis „Kosmoselaev Maa” (Spaceship Earth) USA režissöör Matt Wolf.

Mõjukuselt Diori ja Chaneliga võrreldud moekunstniku Mary Quanti elule ja loomingule teeb oma filmis „Quant” kummarduse Briti dokumentalist Sadie Frost. Vaataja ees avaneb oma ajast ees olev disainer, kes tegutses 1960. ja 1970. aastatel moerevolutsiooni eesrindel, ärgitades naisi kandma näiteks miniseelikuid ja mikrominipükse.

Alex Pritzi auhinnatud filmis „Territoorium” (The Territory) võitleb Amazonase vihmametsades elav väike uru-eu-wau-wau põlisrahvas meelehetilikult oma kodu eest, kust nad tahetakse valitsuse mahitusel välja tõrjuda – ikka selleks, et mets maha raiuda ja põlluks raadata.

Sakslane Jonas Deichmann võttis pandeemia ajal kätte ja tegi maailmale ringi peale, aga mitte niisama, vaid ujudes, rattaga sõites ja joostes. Ekstreemsportlase-triatlonisti üliinimlikule pingutusele elavad oma filmis „Jonas Deichmann – piiriks olen üksnes mina” (Jonas Deichmann – Das Limit bin nur ich) kaasa Saksa režissöörid Markus Weinberg ja Steffi Rostoski.

Kui kiiresti sulab jää? Et sellele vastata, laskuvad kolm hulljulget liustikuteadlast 180 meetri sügavusele jääkilbi sisse. Taani režissöör Lars Henrik Ostenfeld jäädvustab seda murrangulist ekspeditsiooni oma vaatemängulises filmis „Jäässe” (Into the Ice).

Kunagi oli igas linnas, ka kõige väiksemas, oma raamatupood. Nüüd on enamik neist suletud. Ameerikamaal asuv Lenoxi linn, kus elab 5000 inimest, on erand – kohalik kogukond ei kujuta ilma raamatupoeta oma elu ette ja üritab teha kõik, et see alles jääks. „Tere, Bookstore kuuleb” (Hello, Bookstore) on USA režissööri A. B. Zaxi kummardus väikestele raamatupoodidele, kes peavad vaprat võitlust oma eksistentsi eest.

Austraalia rahvuslik sümbol on känguru – tore loomake, keda kõik peaksid armastama. Mick McIntyre ja Kate McIntyre Clere film „Känguru. Armastuse-vihkamise lugu” (Kangaroo: A Love-Hate Story) näitab, et see pole kaugeltki nii. Aga miks?

Vein ei ole ainult vein. Taani režissöör Rasmus Dinesen võtab oma filmis „Istandusest lauale” (Terroir to Table) ette teekonna viinamarjaistandustesse, veinikeldritesse ja kallitesse köökidesse, kus pühendunud eksperdid otsivad täiuslikke kombinatsioone veini ja toidu vahel.

Sügishooaeg lõpeb kummardusega Alan Parkeri legendaarsele, oma ajast ees olnud filmile „Pink Floyd: The Wall”, mille väljatulekust möödub tänavu 40 aastat.

Kultuuriteemaliste filmide sarja „Kumu dokumentaal” korraldavad Kumu ja PÖFF. Sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii.